Nocturne

Nocturne avastasin ma miskipärast ainult mõned päevad tagasi, kuigi nad on tegutsenud juba 11 aaastat ja teevad sut lahedat asja. midagi Kittie lähedast, kuid suts omapärasem, industriaalsem. ka vokaal meeldib mulle rohkem. muide nende vokaal Lacey Conner on päris kuum ning vikipeedia andmetel on tal helesinised silmad (täiesti ebavajalik info).
I lie on lugu nende viimaselt albumilt Guide to Extinction (2005), mis väidetavalt on nende kolmest ilmunud albumist parim (lisaks on veel ilmunud üks remixide plaat). Praegu on bänd nii-öelda "ootel", sest Lacey tegutseb ühe VH1 saatega. Kui selle võtted läbi saavad, on oodata uut materjali.
kindlasti soovitan kuulata ka Lacey sooloprojekti... ma armastan, kui naised laulavad metalbändides. eriti kui seal laulavad ilusad naised ja hästi. Nocturne on üks selline bänd.

Nocturne - I lie

Ultramelanhool

Ultramelanhool on üks mu lemmikbände Eestist. mõnus psühhedeeliline muusika ja väga hea lüürika, mida minu arvates pole seni suutnud saavutada ükski teine eesti bänd. kahjuks või õnneks pole nad kunagi olnud liiga kuulsad. nad on välja andnud kaks albumit ning mõlemal on ainult head lood. olgu need siis nö. ballaadid või tempokamad lood - ikka on head.
meie sinu vastu on lugu nende teiselt albumilt Pärast seda, kui nad süntesaatori ära kaotasid, on nende muusika palju paremaks muutunud. kahjuks nad hetkel ei esine. loodetavasti näeme neid varsti taas lavalaudadel.

Ultramelanhool - Meie sinu vastu

fugazi

Fugazi on üks mu lemmikuid punkbände läbi aegade. bänd pandi kokku 1987 ning nad esinevad seniajani. tõeline punkvokaal laulab punkrock-i (tolle aja mõistes) ning see kõlab meeletult hästi.
minu arvates nende parim album on esimene, millel oli 13 lugu. sealt ka nende esimene hittsingel Waiting room

Fugazi Waiting room

Robots in Disguise

Robots In Disguise andis megalaheda kontserdi 2009 aastal rabarockil. Kindlasti annavad nad selliseid kontserte kõikjal, kus nad esinevad... Järjekordselt on tegemist ühe äärmiselt omanäolise ja mõnusa bändiga. Inglismaalt

Robots In Disguise - Turn It Up

Deerhoof

Deerhoof on üks maailma omanäolisemaid bände. 1994 tekkis San Franciscos kahemehebänd, mis ajapikku arenes kahemehejaühenaisebändiks ning nüüd on neist saanud lausa kolmemehejaühenaisebänd. Greg Saunier on kindlasti minu lemmiktrummarite TOP 3-s ning põhjus, miks tuleb nende muusikast kenasti välja. kohati lausa uskumatud trummikäigud ja tempod. laivis on mees uskumatu.
nelja ameerika kuti kõrval mängib bassi ja laulab pisike tšikk jaapanist. USA pinnal on Deerhoof saavutanud täiesti fenomenaalse kuulsuse ning ülitruu kuulajaskonna. Euroopas nad veel kahjuks väga tuntud veel pole, kuid loodan, et see aeg ka tuleb.
veidi garaažiroki helisid, psühhedeelilisi elemente, palju indiet. räiged tempomuutused, unikaalne vokaal, kohati väga toores heli, kohati mahe ja hõljuv, mõnusalt jämmivad käigud - need on märksõnad, mis iseloomustavad Deerhoofi.

Eaguru Guru on nende viimaselt, 2008 aastal ilmunud albumilt Offend Maggie

Deerhoof - Eaguru Guru

Primus

vokaalinstrumentaalansambel Primus on lahe kõige poolest - nende läbimõeldud lavakostüümid, uskumatult mõnusad bassikäigud ning pooljämmivad kitarrikäigud. huumorit täis lüürika ning lihtne, samas siiski haarav muusika.
nad alustasid tegevust 1984 ning tegutsevad seniajani, kuigi vahepeal tegid paariaastase pausi.
Wynona's Big Brown Beaver on singel nende neljandalt, 1995 aastal ilmunud albumilt Tales From The Punchbowl. album müüdi kuldplaadiks...

Primus - Wynona's Big Brown Beaver

Dink!

mõned päevad tagasi avastasin bändi pealkirjaga Dink. tegemist on USA-st pärit pundiga, kelle stiiliks on midagi industriaalrokilaadset. muusikas kasutavad omajagu sämpleid. nende muusika lööb äärmise lihtsusega. bänd tegutses suhteliselt lühikest aega 1992-1998 ning andsid selle aja jooksul välja ühe plaadi plaadifirma Capitol Records alt aastal 1995. kutid olid lindistamas ka enda teist albumit aastal 1997 kuit Capitol Records mängis mäkra ning plaat jäi lõpetamata ning välja andmata.
niisiis ... tänane song of the day: Dink - Green World

Veerand tundi tagasi ma avastasin, et mul on mingi blogi, kus ma pole peaaegu aasta käinud ... huvitav miks?
Nüüd on dilemma, et mida sellega ette võtta. raisku ju ei tahaks lasta.
looming? omaenda mõtted ja nendel filosofeerimine nagu seda tehakse niigi sitaks palju ja mul endal on täiega kopp ees nendest? ühiskonnakriitika? oma tegemised ja eraelu? midagi muud?

vaatame, mis see midagi muud või siis olla ja välja tulla.
ma olen täielik melomaan - lähen kiima uue ja omapärase muusika peale. meeldib avastada iga päev midagi uut ja minu jaoks tundmatut.
ühesõnaga, siia lehele võib sattuda kriitikat, arvustusi, omaloomingut, huvitavaid leide jnejne.
on see siis kõige tavalisem muusikablogi või midagi muud?