N.E.R.D on fungilik, sensuaalne hip-hop-rock. Samas neid on kahtesuhust. Üks N.E.R.D on see, keda saab näha MTV-s, kes on selline pahast poisist tibimagnet. Teine on sensuaalne ja intiimne, keda kuuleb plaadilt.
I've seen the light on nende uuemalt plaadilt Nothing (2010). Kõlab see lugu pisut teistmoodi, kui teised lood, kuid ta meeldib mulle isiklikult väga.
See plaat pane mängima, kui pead oma prutaga/peikaga romantilist õhtut ja ...
N.E.R.D - I've Seen The Light/Inside of Clouds
Monday, January 31, 2011
Saturday, January 15, 2011
Tok Tok Tok
Aeg-ajalt olen siia blogisse üles riputanud mõningaid kavereid. Ma arvan, et laulu on mõtet kaverdada juhul, kui seda tehakse paremini või omanäoliselt. Seetõttu mulle ei meeldi, kuidas paljud bändid teevad järgi Nirvanat, Metallicat, SOAD-i jnejne.
Tok Tok Tok saab aga endale võetud ülesandega enam kui suurepäraselt hakkama. Originaalis esitas seda lugu Lou Reed, tuntud ka kui ansambli The Velvet Underground kitarrist ja vokalist. Originaalis oli see lugu juba suurepärane. Ma ei julge öelda, et Tok Tok Tok tegi loo paremaks, aga kindlasti ääretult omanäoliseks. Neile omaselt mahedaks souliks.
Beatbox, bass, saksofon ja eriti mahe vokaal ongim kõik, mis ühe bändi tarvis kulub. Lugu ise selles versioonis on pärist nende kolmandalt albumilt Love Again. Kokku on neid 12 ning kindlasti on selle stiili austajad nendega juba tuttavad.
Ühesõnaga tänase päeva lugu on midagi rahulikuma muusika austajatele.
Tok Tok Tok - Walk on the Wild Side
Tok Tok Tok saab aga endale võetud ülesandega enam kui suurepäraselt hakkama. Originaalis esitas seda lugu Lou Reed, tuntud ka kui ansambli The Velvet Underground kitarrist ja vokalist. Originaalis oli see lugu juba suurepärane. Ma ei julge öelda, et Tok Tok Tok tegi loo paremaks, aga kindlasti ääretult omanäoliseks. Neile omaselt mahedaks souliks.
Beatbox, bass, saksofon ja eriti mahe vokaal ongim kõik, mis ühe bändi tarvis kulub. Lugu ise selles versioonis on pärist nende kolmandalt albumilt Love Again. Kokku on neid 12 ning kindlasti on selle stiili austajad nendega juba tuttavad.
Ühesõnaga tänase päeva lugu on midagi rahulikuma muusika austajatele.
Tok Tok Tok - Walk on the Wild Side
Friday, January 14, 2011
CSS
CSS ehk Cansei de Ser Sexy - tõlkes "Got tired of being sexy". On samuti bänd, kellele nimi annab väga palju juurde, kuid jällegi pole see nende suuri väärtus. Nende nimes peegeldud täpselt see muusika, mida nad teevad. Õigemini tegid, sest nad on välja andnud kaks kauamängivat ning need on väga erinevad.
Selles nimes peegeldub mässumeelsust, toorust ning mina arvaksin seda nime kuuldes, et see on naisvokaaliga bäns (mida see ka on).
CSS on kindlasti tuttav kõigile uue laine indiroki austajatele. Uuem plaat, Donkey on eriti tuttav uuema sündipopi austajatele. Mulle jättis aga palju sügavama mulje nende esimene ja omanimeline kauamängiv aastast 2006.
See album on täis mässumeelsust. Paljud lood on väga toored nii muusika poolest, kui ka sõnade poolest. "Art bitch" on üks selle albumi äärmuslikumaid kuid parimaid näiteid. Sellised lood nagu "CSS Suxxx", "Meeting Paris Hilton", teised küll vähem, ahga siiski on ikka väga badass sõnumiga sellise popalbumi kohta.
Nad on pärit Brasiiliast, kuid on nautinud juba väga suurt menu Euroopa ja USA tabelites. Äge on see, et nad lähevad niivõrd mitmesugusele publikule peale. Mul isiklikult on kahju, et nad teise albumiga loobusid enda toorusest ning pöördusid rohkem mainstreami. See tuleb selelst, et nende produtsent, trummar, kitarrist, taustavokaal ja muu ühes isikus, Adriano Cintra, tegi selle bändi eesmärgiga, et saaks sõpradega veidi pulli teha. Aastatega on pullitegemine ära kadunud ja tekkinud professionaalsus.
Hetkel on nad stuudios sepistamas oma kolmandat kauamängivat albumit, mis peaks ka selle aasta jooksul ilmuma.
CSS - Art Bitch
Selles nimes peegeldub mässumeelsust, toorust ning mina arvaksin seda nime kuuldes, et see on naisvokaaliga bäns (mida see ka on).
CSS on kindlasti tuttav kõigile uue laine indiroki austajatele. Uuem plaat, Donkey on eriti tuttav uuema sündipopi austajatele. Mulle jättis aga palju sügavama mulje nende esimene ja omanimeline kauamängiv aastast 2006.
See album on täis mässumeelsust. Paljud lood on väga toored nii muusika poolest, kui ka sõnade poolest. "Art bitch" on üks selle albumi äärmuslikumaid kuid parimaid näiteid. Sellised lood nagu "CSS Suxxx", "Meeting Paris Hilton", teised küll vähem, ahga siiski on ikka väga badass sõnumiga sellise popalbumi kohta.
Nad on pärit Brasiiliast, kuid on nautinud juba väga suurt menu Euroopa ja USA tabelites. Äge on see, et nad lähevad niivõrd mitmesugusele publikule peale. Mul isiklikult on kahju, et nad teise albumiga loobusid enda toorusest ning pöördusid rohkem mainstreami. See tuleb selelst, et nende produtsent, trummar, kitarrist, taustavokaal ja muu ühes isikus, Adriano Cintra, tegi selle bändi eesmärgiga, et saaks sõpradega veidi pulli teha. Aastatega on pullitegemine ära kadunud ja tekkinud professionaalsus.
Hetkel on nad stuudios sepistamas oma kolmandat kauamängivat albumit, mis peaks ka selle aasta jooksul ilmuma.
CSS - Art Bitch
Super Furry Animals
Super Furry Animals on jällegi bänd, kelle puhul ma kõigepealt armusin nimesse. Hiljem aga ka muusikasse. Boonus on ka see, et nad on Walesist, kust muidu väga palju maailmanimesid pole tulnud (Stereophonics ja Skindred on muidugi täielik tippklass).
SFA on Walesist pärit punt, keda minul on üsna raske stiililiselt kuhugi liigitada. Nad teevad sellist eksperimentaalset alternatiivrokki, kohati psühhedeelilist, kohati huumoriga pooleks, kohati natuke elektroonikat kasutades, koahti üht-teist veel. Ma valetaksin, kui ma ütleksin, et nad on väga omanäolised. Nad on kompott väga paljudest asjadest, kuid see kompott maitseb hästi.
"Mt" on esimene singel SFA viimaselt albumilt Dark Days/Light Years, mis on erinevatelt kriitikutelt väga häid arvutusi saanud ning saa ka minult. Väga mitmeklgne, huvitav ja väärt plaat.
Super Furry Animals - Mt
SFA on Walesist pärit punt, keda minul on üsna raske stiililiselt kuhugi liigitada. Nad teevad sellist eksperimentaalset alternatiivrokki, kohati psühhedeelilist, kohati huumoriga pooleks, kohati natuke elektroonikat kasutades, koahti üht-teist veel. Ma valetaksin, kui ma ütleksin, et nad on väga omanäolised. Nad on kompott väga paljudest asjadest, kuid see kompott maitseb hästi.
"Mt" on esimene singel SFA viimaselt albumilt Dark Days/Light Years, mis on erinevatelt kriitikutelt väga häid arvutusi saanud ning saa ka minult. Väga mitmeklgne, huvitav ja väärt plaat.
Super Furry Animals - Mt
The Beautiful Girls
The Beautiful Girls on Austaaliast pärit sellie kerge rokipunt. Avastasin nad puhtjuhuslikult Youtube-st. Lihtsalt bändi nimi hakkas silma ja peast käis läbi mõte "Kellele ei meeldiks ilusad tüdrukud?"
Varasem looming oleks veel kvalifitseerunud märksõna "roots" alla, kuid uuem looming on pisut popiks ära läinud. "Music" on pigem uuem asi, kuid pop ei tähenda ju halba. Tegemist on vahest sellise roots-pop looga. Kui uuemaid laule iseloomustab selline klassikaline poprokilisus ehksiis suhteliselt kiired ja lihtsad meloodiad, mida on kerge kaasa ümiseda ja laulda, siis varasem looming on rohkem jämmivam ja vabam. Tõeliselt mõnus kuulamine.
Nad alustasid tegutsemist 2001 ning "Music" ilmus plaadil nimega Water aastal 2006. Väikese arvutusega võime järeldada, et täpselt nende tegutsemisaja poole peal. Sellel plaadil ongi kuulda sellist üleminekut popi suunas, kuid üldpilt on siiski selline mõnus õhuline jämmiv.
The Beautiful Girls - Music
Varasem looming oleks veel kvalifitseerunud märksõna "roots" alla, kuid uuem looming on pisut popiks ära läinud. "Music" on pigem uuem asi, kuid pop ei tähenda ju halba. Tegemist on vahest sellise roots-pop looga. Kui uuemaid laule iseloomustab selline klassikaline poprokilisus ehksiis suhteliselt kiired ja lihtsad meloodiad, mida on kerge kaasa ümiseda ja laulda, siis varasem looming on rohkem jämmivam ja vabam. Tõeliselt mõnus kuulamine.
Nad alustasid tegutsemist 2001 ning "Music" ilmus plaadil nimega Water aastal 2006. Väikese arvutusega võime järeldada, et täpselt nende tegutsemisaja poole peal. Sellel plaadil ongi kuulda sellist üleminekut popi suunas, kuid üldpilt on siiski selline mõnus õhuline jämmiv.
The Beautiful Girls - Music
Thursday, January 13, 2011
Animal Collective
Animal Collective on üks kõvemaid ja üks äratuntavamaid elukaid maailma indie-maastikul. Muusika on suhteliselt pinisev, kohati müra meenutav, hästi eksperimentaalne ja psühhedeeliline. Nad lähevad ajas paremaks. Esimest korda mõnda ne plaati kuulates käivad kohati värinad üle selja ja arusaamatus selle muusika üle. Järgmine kord kuulates on pilt selgem ning lõpuks muutub see kompott ääretult nauditavaks.
Kümne tegutsemisaasta jooksul on nad välja andnud 8 ägedat plaati, üks parem, kui teine. Minu isiklik lemmik on järjekorras kuues pealkirjaga Feels, millelt ka see lugu pärit on. See on pisut tempokam lugu, kui ülejäänud album ning eristub selle poolest pisut, kuid ei ole halvem. Kui sulle see meeldib, siis kuula ka muud loomingut - kindlasti tasub.
Animal Collective - Grass
Kümne tegutsemisaasta jooksul on nad välja andnud 8 ägedat plaati, üks parem, kui teine. Minu isiklik lemmik on järjekorras kuues pealkirjaga Feels, millelt ka see lugu pärit on. See on pisut tempokam lugu, kui ülejäänud album ning eristub selle poolest pisut, kuid ei ole halvem. Kui sulle see meeldib, siis kuula ka muud loomingut - kindlasti tasub.
Animal Collective - Grass
Tuesday, January 11, 2011
Mike Oldfield
Mike Oldfield on jällegi tõeline elav legend muusikas. Ta on laulja, multiinstrumentalist, laulukirjutaja, produtsent ja kõik muu, mida ühele bändile vaja võiks minna.
Eestlaste jaoks tema tuntuim laul on ilmselt "Moonlight Shadow", mida on kuuldud söögi alla ja söögi peale. Mina mäletan, kuidas kooli ajal sai seda muusikatunnis ikka väga palju lauldud. See laul oli albumilt Crises, mis üldse osutus suhteliselt edukaks. Plaadi esimene singel "Mistake" oli samuti lindistatud koos Maggie Reilly-ga ning väga kõva singel sellelt albumilt oli ka "Shadow on the wall" koos Roger Chapmaniga.
Mike Oldfield sai tuntuks kohe oma esimese tööga - Tubular Bells. Selle järgi teatakse teda ja ta on sellele teinud ka paar järge. "Man in the Rain" on albumilt Tubular Bells III, mis anti välja esimese Tubular Bells-i 25-ks juubeliks. Album kokkuvõttes väga head kriitikat ei saanud, kuna väideti, et ideed hakkavad otsa saama ning Oldfield kasutab vanu asju uuesti. "Man in the Rain" on kirjutatud umbes samal ajal, kui "Moonlight Shadow", ning kasutab ka samu trummisämpleid. Teised lood selgelt meenutavad ta varasemat loomingut ning kindlasti on seotud. Tema fännid ütlevad selle peale, et Mike ajab oma rida ning teeb seda hästi. Tema vaenlased aga ütlevad poisil ei ole uusi ideid ja ta muutub iga järgmise albumiga järjest väheväärtuslikumaks. Võta siis näpust!
Soovitan tegelikult kõigil kuulata Oldfieldi varajast loomingut ning eriti Tubular Bells lindistusi. Selle laulu postitan, kuna see on pisut raadiosõbralikum.
Mike Oldfield - Man in the Rain
Eestlaste jaoks tema tuntuim laul on ilmselt "Moonlight Shadow", mida on kuuldud söögi alla ja söögi peale. Mina mäletan, kuidas kooli ajal sai seda muusikatunnis ikka väga palju lauldud. See laul oli albumilt Crises, mis üldse osutus suhteliselt edukaks. Plaadi esimene singel "Mistake" oli samuti lindistatud koos Maggie Reilly-ga ning väga kõva singel sellelt albumilt oli ka "Shadow on the wall" koos Roger Chapmaniga.
Mike Oldfield sai tuntuks kohe oma esimese tööga - Tubular Bells. Selle järgi teatakse teda ja ta on sellele teinud ka paar järge. "Man in the Rain" on albumilt Tubular Bells III, mis anti välja esimese Tubular Bells-i 25-ks juubeliks. Album kokkuvõttes väga head kriitikat ei saanud, kuna väideti, et ideed hakkavad otsa saama ning Oldfield kasutab vanu asju uuesti. "Man in the Rain" on kirjutatud umbes samal ajal, kui "Moonlight Shadow", ning kasutab ka samu trummisämpleid. Teised lood selgelt meenutavad ta varasemat loomingut ning kindlasti on seotud. Tema fännid ütlevad selle peale, et Mike ajab oma rida ning teeb seda hästi. Tema vaenlased aga ütlevad poisil ei ole uusi ideid ja ta muutub iga järgmise albumiga järjest väheväärtuslikumaks. Võta siis näpust!
Soovitan tegelikult kõigil kuulata Oldfieldi varajast loomingut ning eriti Tubular Bells lindistusi. Selle laulu postitan, kuna see on pisut raadiosõbralikum.
Mike Oldfield - Man in the Rain
Sunday, January 9, 2011
Aasta 2010 Eesti muusikas
Aasta 2010 oli väga hea aasta muusikas ning eriti Eesti muusikas. Ilmavalgust nägid väga paljud albumid ning mõned neist tõesti kuldaväärt. Igast stiilist andis mõni tuntum esindaja midagi välja. Lasering.ee otsingu andmetel ilmus 2010 aastal Eestis 169 albumit. Sinna juurde veel erinevad underground/põlve otsas tehtud albumid.
Popmuusikas täielikult domineeris Koit Toome oma plaadiga "Kaugele siit", mis tegelikult on ka kõige kõvem popalbum, mis Eestis kunagi tehtud. Ta võitis ju ka Raadio 2 aastahiti tiitli, teenitult. Raadiotest kuulsime veel HU? uut üllitist, mis samuti jättis väga kõva märgi maha. HU? kõrval ei saa märkimata jätta Leslie Da Bassi sooloplaati, mis võib-olla ei ole nii raadiosõbralik, kuid palju personaalsem ja mõjuvam.
Suvehitiks kujunes Kurjami "Kuumalaine Stroomi rannas". Teiseks raadiohitiks sai Winny puhhi "Peegelpõrand". Edasi tulevad juba The Sun, Paha Polly, Leegitsev sidrun ja teised.
Ükski eelnev aasta pole mulle nii palju positiivseid üllatusi valmistanud, kui 2010. Kui nimedest rääkida, siis täiesti fenomenaalsed olid Orelipoisi "Õnn", Talboti "EOS", ning Ajukaja samanimeline album. Tugevat äramärkimist väärivad veel Eesti reggae lipulaeva, Bombillaze "Uus usk", Aidese omanimeline album ja näiteks Mari Kalkuni "Vihmakõnõ". Minule jäätsid veel väga sügava mulje Vaiko Eplik, Tolmunud Mesipuu ja Opium Flirt. Häid asju oli veel, kuid ma jääksingi neid vist ette lugema.
2010 aasta valmistas ka mõned pettumused. Mulle isiklikult kohe üldse ei sümpatiseerunud Psychoterrori "Parmakarma", mida kohati päris palju on kiidetud. Minu jaoks neil hakkavad ideed otsa saama. Vanad ja kasutatud mustrid hakkavad korduma. Teine pettumus oli Malcolm Lincolni "Loaded With Zoul" - probleem polnudki niivõrd selles, et muusika oleks halb vaid, et see muusika oleks pidanud olema veel parem. Tegemist oli ühe enim üles haibitud albumiga, kuid minu jaoks lubati rohkemat, kui see suutis pakkuda. Metsatöllu uus album ei suutnud samuti midagi pakkuda. Jällegi oli tegemist hea muusikaga, kuid ilmselt hakkab selle aeg mööda saama.
(Mõnusate plaatide nimekirja lisaksin veel Ultima Thule uue albumi ning kogumiku "Kohalik ja kohatu".)
Need on minu ideed ja arvamused. Kui sul on enda oma, siis huviga ootan neid kommentaaridesse.
Popmuusikas täielikult domineeris Koit Toome oma plaadiga "Kaugele siit", mis tegelikult on ka kõige kõvem popalbum, mis Eestis kunagi tehtud. Ta võitis ju ka Raadio 2 aastahiti tiitli, teenitult. Raadiotest kuulsime veel HU? uut üllitist, mis samuti jättis väga kõva märgi maha. HU? kõrval ei saa märkimata jätta Leslie Da Bassi sooloplaati, mis võib-olla ei ole nii raadiosõbralik, kuid palju personaalsem ja mõjuvam.
Suvehitiks kujunes Kurjami "Kuumalaine Stroomi rannas". Teiseks raadiohitiks sai Winny puhhi "Peegelpõrand". Edasi tulevad juba The Sun, Paha Polly, Leegitsev sidrun ja teised.
Ükski eelnev aasta pole mulle nii palju positiivseid üllatusi valmistanud, kui 2010. Kui nimedest rääkida, siis täiesti fenomenaalsed olid Orelipoisi "Õnn", Talboti "EOS", ning Ajukaja samanimeline album. Tugevat äramärkimist väärivad veel Eesti reggae lipulaeva, Bombillaze "Uus usk", Aidese omanimeline album ja näiteks Mari Kalkuni "Vihmakõnõ". Minule jäätsid veel väga sügava mulje Vaiko Eplik, Tolmunud Mesipuu ja Opium Flirt. Häid asju oli veel, kuid ma jääksingi neid vist ette lugema.
2010 aasta valmistas ka mõned pettumused. Mulle isiklikult kohe üldse ei sümpatiseerunud Psychoterrori "Parmakarma", mida kohati päris palju on kiidetud. Minu jaoks neil hakkavad ideed otsa saama. Vanad ja kasutatud mustrid hakkavad korduma. Teine pettumus oli Malcolm Lincolni "Loaded With Zoul" - probleem polnudki niivõrd selles, et muusika oleks halb vaid, et see muusika oleks pidanud olema veel parem. Tegemist oli ühe enim üles haibitud albumiga, kuid minu jaoks lubati rohkemat, kui see suutis pakkuda. Metsatöllu uus album ei suutnud samuti midagi pakkuda. Jällegi oli tegemist hea muusikaga, kuid ilmselt hakkab selle aeg mööda saama.
(Mõnusate plaatide nimekirja lisaksin veel Ultima Thule uue albumi ning kogumiku "Kohalik ja kohatu".)
Need on minu ideed ja arvamused. Kui sul on enda oma, siis huviga ootan neid kommentaaridesse.
Saturday, January 8, 2011
R.E.M.
Vane hea R.E.M. on tagasi. Jälle! Kuigi nad tegelikult ei ole kunagi kuhugi kadunud on alati hea meel neid uuesti kohata. Siiski tegemist on bändiga, kes pole jätnud veel ühtegi albumit vähemalt kuldplaadiks müümata. Ja nad ilmselt ongi igavesed ja annavad ka 120 aasta pärast uut ja veelgi paremat muusikat välja.
Nende uus album pealkirjaga Collapse into Now tuleb välja käesoleva aasta 7. märtsil. Tegemist on järjekorras juba viieteistkümnenda albumiga. Külmekümne ühe aasta järel ei ole ne jõud veel raugenund. On küll tunda, et lood on muutunud kergemaks, rahulikumaks ja hõljuvamaks. Sarnast on tunda ka Nick Cave uuemas loomingus.
R.E.M. on igasse laulu uputanud sügavaid ja tõsiseid mõtteid. Kui varem oli nende lauludes enam mässumeelsust, siis nüüd on tekkinud rohkem sügavamaid mõtisklusi ja suts raskemaid teemasid. Muusika ise on samuti muutunud suts rahulikumaks. Laulud pisut aeglasemateks. Discoverer on plaadi avalugu.
Collapse into Now on minu üks suuri lootusi eelolevaks muusikaaastaks.
R.E.M. - Discoverer
Nende uus album pealkirjaga Collapse into Now tuleb välja käesoleva aasta 7. märtsil. Tegemist on järjekorras juba viieteistkümnenda albumiga. Külmekümne ühe aasta järel ei ole ne jõud veel raugenund. On küll tunda, et lood on muutunud kergemaks, rahulikumaks ja hõljuvamaks. Sarnast on tunda ka Nick Cave uuemas loomingus.
R.E.M. on igasse laulu uputanud sügavaid ja tõsiseid mõtteid. Kui varem oli nende lauludes enam mässumeelsust, siis nüüd on tekkinud rohkem sügavamaid mõtisklusi ja suts raskemaid teemasid. Muusika ise on samuti muutunud suts rahulikumaks. Laulud pisut aeglasemateks. Discoverer on plaadi avalugu.
Collapse into Now on minu üks suuri lootusi eelolevaks muusikaaastaks.
R.E.M. - Discoverer
Subscribe to:
Posts (Atom)