Tame Impala

Tsau jälle üle mõne aja!
Tame Impala on suhteliselt värske asi. Tegutsevad aastast 2008 ning välja on nad andnud kaks kauamängivat albumit - Metallica või Animal Collective kõrval on see ju päris köömes. Sellegipoolest on nad äris tegijad poisid ning vaid mõne aastaga endale tohutu fännibaasi kasvatanud. Seda arvestades, et nad on pärit Austraaliast ning asi on kaugel popmuusikast.
Nimetagem seda asja siis kosmoserokiks või neopsühhedeeliaks või kuidas kellegile, tegemist on väga laheda bändiga. Valisin neilt välja loo "Solitude is Bliss", mis on pärit nende esimeselt albumilt pealkirjaga Innerspeaker. Tegemist on ka selle albumi esimese singliga ning looga, mis nende tähelennule hoo sisse andis. Innerspeaker ei ole tervikuna nii kõva üllitis kui selleaastane Lonerism, kuid pärle leidub sealgi ning annab väga hea ülevaate, millega on tegemist. Meeldib, et tervik on suhteliselt ühtne. Järgmist lugu kuulates ei teki tunnet, nagu oleks keegi bändi vahetanud.

Tame Impala - Solitude is Bliss

Dinosaur Jr.

Esmaspäeval, kolmandal septembril, tabab muusikasõpru üüratu kompvek. Dinosaur Jr. annab välja oma järjekordse albumi, mis minu andmetel on nende kümnes. Tegemist on legendaarse USA alternatiivroki/uuspsühhedeelia bändiga, mille ümber on tekkinud paras kultus.Varsti möödub juba 30 aastat bändi algusest, kuid poisid ei tundu veel väsinud olevat.
Mõned lood on uuelt albumilt juba väljas ning nende põhjal on mulje timmis. Mulle väga meeldib.
Uus album kannab pealkirja I Bet on Sky

Dinosaur Jr. - Don't pretend you didn't know

Pop Levi

Kütsin täna ahju ning tulealustuspaberiks sattus kätte aastatetagune Postimehe arvamuse ja kultuurilisa, milles neiu Helen Sildna oli kõvasti promo teinud mingile plaadile, millest ma polnud midagi kuulnud. Tegemist on Pop Levi The Return To Form Black Magick Party nimelise kogumikuga. Pidin kohe kuulama ja tuli välja, et see pole mitte päris äge vaid pigem meeliülendavalt megafantastikaline.
Tegemist on 2007. aastal ilmunud endise Ladytroni ja Super Numeri liikme, Pop Levi, esimese sooloalbumiga. "Hades Lady" pole küll singlina välja tulnud, kuid on mu isiklik lemmik. Tegemist on nii tugeva üllitisega, et igast loost võiks anda singli välja (kui sel vaid piisavalt kuulajaid oleks...)
Head viimast augustikuist laupäeva!

Pop Levi - Hades Lady

Brant Bjork

Legendarne USA stoneritrummar, kes on kuulsust kogunud bändides Kyuss, Fu Manchu ja Mondo Generator hakkas ühel hetkel tegema ise väga lahedat muusikat. Alustas oma tegemistega kaheksakümnendate lõpus, kuid soolokarjääriga toimetas üheksakümnendate lõpust alates ning teeb seda tänaseni väga edukalt.
Minua arvates tema üks õnnestunumaid albumeid oli tema kõige esimene purakas pealkirjaga Jalamanta. Sellelt pärit ka "Toot". Tänaseks on sooloalbumeid välja tulnud kümmekond ning õige varsti on oodata lisa. Kõrberoki sõpradele väike maiuspala!

Brant Bjork - Toot

Two Ton Boa

... on bänd, mis on suurelt jaolt Sherry Fraseri sooloprojekt. Laividele kutsub inimesi juurde mängima. Muusika on neil päris tume ja sünge - see-eest väga huvitav ja tihke kuulamine. Eesti raadiod kahjuks nii alternatiivsed ei ole, et sealt Two Ton Boa-d kuulda võiks.
Ta on tegutsenud juba ümmarguselt 15 aastat ning selle aja jooksul välja andnud vaid ühe täispika albumi. Sinna juurde küll veel mõned seitsmetollised ja EP-d. "Cash Machine" ongi avalugu ta ainsalt kauamängivalt Parasiticide. Soovitan kuulata valjult, mitu korda ja videot juurde vaadata - ja kui see sind siis täitsa külmaks jätab, siis sul on mingi haigus!

Two Ton Boa - Cash Machine

Thee Oh Sees

Thee Oh Sees annab välja jälle uue plaadi - parema kui kunagi varem. Teada-tuntud USA avangardmürapungi(?) kollektiiv on oma saundi kruttinud mõnikümmend aastat ajas tagasi ja välja on tulnud uskumatult lahe muss. Kuuekümnendate popi kõladega rikastatud neile tüüpiline psühhopunk. Ja loomulikult naisvokaal kui kirss tordil. Minu kõrvad on orgasmi äärel ...
Kui see album üldse Eestisse jõuab, peab ilmselt päris mõned kuud ikka ootama - seni saab nautida nende 23 eelmist. Küll alles jõuavad!

Thee Oh Sees - Lupine Dominus

Devendra Banhart

Devendra Banhart on artist, kelle ma avastasin selleaastaselt Rabarockilt. Ta küll ei esinenud, aga kultuuritolmu laval kuulsin teda plaadimuusika kujul ning enam ei saanud neid helisid enda peast välja.
Tegemist on väga muheda noorhärraga, kes tegutsenud kümme aastat, ning selle aja jooksul maha saanud seitsme plaadiga. Sündis USA-s, kuid kasvas üles Venetsueelas - mõjutused on kohe tunda ja see on mõntsa.
"Feel just like a child" on pärit ta 2005 aasta albumilt Cripple Crow ning on ühtlasi ka tema tuntuim laul. Minu järgmises DJ-setis saab ta igastahes esindatud olema ...

Devendra Banhart - Feel just like a child

Princess Chelsea

Avastasin täna enda jaoks esimese ägeda artisti Uus-Meremaalt. Võib-olla tean neid veel, kuid päritolu ei tea lihtsalt. Princess Chelsea, pärisnimega Chelsea Nikkel, andis eelmisel aastal välja oma debüütalbumi. Oleks ma seda varem kuulnud, oleksin selle lisanud ka enda eelmise aasta lemmikalbumite nimekirja, sest see on lihtsalt võrratu. Iga lugu on justkui väike mõnus muinasjutt muusika saatega. Muusika on väga lihtne ja mõnus ning sõnad on huvitavad ja meeldejäävad. Stiilist - nimetaksin seda üldise nimetajana dream popiks. Nagu ta ise väidab on see stiil tegelikult barokk-pop. Igal juhul väga huvitav ja mõnna.
"The Cigarette Duet" on selle albumi tuntuim lugu ning ka minu üks lemmikutest. Video on samuti väga lahedasti tehtud. Miskipärast see lugu tundub megapikk. 4 ja pool minutit muudkui venib ja venib.

Princess Chelsea - The Cigarette Duet

Flashguns

Flashguns tegutses lühikest aega vahemikus 2007 - 2012 veebruar ning vist isegi tore on, et otsa sai. Sellist sitaindit on kõik kohad täis ja otsa ei paista ka. Lühidalt, tegemist on järjekordse indiroki bändiga suurbritanniast. Lühikese eluaja jooksul suutsid nad välja anda ühe kauamängiva plaadi ja kaks EP-d. Nende muusikas tunneme ära indimuusikale iseloomuliku pinisemise, onamise ja ulgumise nagu seda juba aastaid meie kõrvadele on pakkunud Vampire Weekend, Kaiser Chiefs, Modest Mouse ja tuhanded nende kamraadid.
Küll, aga, on neil üks äge laul - "Racing Race", mis on nende ainumase kauamängiva albumi boonuslugu. Mõnusa instrumentaaliosaga ning vahvalt melanhoolne üllitis. Huvitav, et kui nad suudavad ühe sellise loo kirjutada, miks nad siis ülejäänud muusika saasta teevad?

Flashguns - Racing Race

Ugly Kid Joe

Mulle tuli vist mingi nostalgia peale, et täna nüüd sellise loo suvatsen siia riputada. See lugu on ilmselt kõigile rohkemal või vähemal määral tuttav. Pärit albumilt America's Least Wanted, mis sel aastal saab juba 20 aastaseks.
Kõigile praegustele ja tulevastele rokipeerudele.

Ugly Kid Joe - Cats in the cradle

The Corin Tucker Band

Seda totsi olen ma enda blogisse juba postitanud Sleater Kinney näol. Tänases menüüs on tema sooloprojekt, mis ilmus poelettidele 2010 aasta lõpus. Siin pole küll nii palju toorust ja mässumeelsust kui tema eelnevatel bändidel, aga see on minu jaoks märksa omanäolisem ja võib-olla ka huvitavam kuulamine. Intervjuudes on ta ise ka öelnud, et vananedes on ta rahulikuks kodukanaks muutunud.
"Handed Love" on mu isiklik lemmik sellelt albumilt. 1000 Years on albumi nimi muide. Kõlakate järgi on varsti oodata järgmist

The Corin Tucker Band - Handed Love

Sonic Youth

Sonic Youth on ilmselt üks mõjukamaid artiste uuemas rokkmuusikas. Eelmisel aastal läksid pärastkolmekümmet tegutsemisaastat määramata ajaks puhkusele. Aga kõva jälje on nad endast maha jätnud. 17 kauamängivat albumit ning põhitõed mürarokist ja eksperimentaalrokist.
Mu isiklik lemmik album on Daydream Nation aastast 1988 ja sellelt ka väike stiilinäide. "Silver Rocket" oli selle albumi teine singel. Onju änxa ...

Sonic Youth - Silver Rocket

The Hives

Vana hea The Hives annab juuni alguses uue albumi välja. Järjekorras juba viies. "Go Right Ahead" annab maitse suhu - tegemist on teise rajaga sellelt albumilt.

The Hives - Go Right Ahead

The Stranglers

Selle aasta Rabarocki üks esimesi välja hõigatud artiste on The Stranglers Inglismaalt. Võib-olla üks mõjukamaid 70-nndate lõpu ja 80-ndate alguse briti artiste. Poisid on nüüd küll juba vanad, aga muusika on igavene. Ja särtsu neis veel täitsa jagub - sel aastal (vaid 3 nädalat tagasi) lasid nad välja oma seitsmeteistkümnenda kauamängiva albumi. Kui sinna juurde panna veel laiv-albumid ja muud kogumikud saab täitsa aukartust äratava numbri.
"Golden Brown" on vast nende tuntuim lugu. Sobib tänasesse esimesse kevadisse pühapäeva nagu valatult.

The Stranglers - Golden Brown

Sleater-Kinney

Sleater-Kinney on üks mõjukamaid riot grrrl stiili esindajaid (feministlik punkrokk liikumine, mille tuntumateks näideteks on Bikini Kill ja Bratmobile. Kui sa oled lugenud/kuulanud mu kunagisi postitusi Mecca Normal, Mary Timony ja Heliumi kohta, siis oskad äkki mingi paralleeli tuua. Muusika on suhteliselt lihtne ning selles lihtsuses peitub võlu. Pole väga keeruline neid käike endale kolpa kummitama saada. Rohkem vaeva näevad totsid lüürikaga. Oma muusikastiilile omaselt on sõnad suuresti ühiskonnakriitilised ning nende põhiline vokalist, Corin Tucker, on intervjuudes rääkinud, et kasutab lüürika rõhutamiseks veel eriliselt agressiivset laulmist.
"One Beat" on nimilugu ne 2002 aastal ilmunud albumilt. See jäi ühtlasi nende eelviimaseks (viimane tuli 2005 ja aasta hiljem panid nad pillid kotti). One Beat on minu isiklik lemmik nende seitsmest albumist. Ühtegi päris sitta albumit nad polegi välja andnud - Onu Siimu garantii, raisk!

Sleater-Kinney - One Beat

Unknown Mortal Orchestra

Kõike muusikat ei jõua kohe ära kuulata. Selle bändiga juhtuski nüüd selline kurb lugu, et eelmisel aastal ma neid ei avastanud, aga lasid jube hea plaadi välja. Oleks seda teadnud, oleks see ilmselt ka mu topis figureerinud.
Tegemist on täitsa värske USA bändiga, kes kütavad segamini lo-fi, indie ja ilmselt mingit eksperimantaalrokki. Igastahes kõlab jube lahedalt. Siit siis ka lugu "Bicycle" nende endanimeliselt debüütalbumilt.

Unknown Mortal Orchestra - Bicycle

Blur

Täna 15 aastat tagasi andis Blur välja omanimelise albumi, mis osutus meeletult edukaks. Sealt pealt on pärit legendaarsed "Song 2", "Beetlebum" ja "You're So Great" (Ja veel 11 väga head lugu). See album müüs enda ka kuldplaadiks.
Bluri tüübid tegid oma facebooki lehel hääletuse, et milline oli sele albumi parim lugu. Võitis ülekaalukalt plaadi avalugu "Beetlebum".

Blur - Beetlebum

Nick Cave & The Bad Seeds

Minu lemmiklaul legendaarselt koopahärralt. Lisaväärtuseks on päris ägedate nüanssidega video. Ka härra Cave ise pole siin videos veel nii kole, kui tänapäeval.
Lugu siis 1994 aasta albumilt Let Love In

Nick Cave & The Bad Seeds - Loverman