The Cardigans

The Gardigansi muusika on täitsa mõnus. Selline korralik popprokk. Neid postitan ma siia aga eelkõige nende laulja pärast, kes teeb täitsa mõnusast bändist fantastilise. Seda tõestavad juba nimekad tegelased ja bändid, kellega ta koostööd teinud on - Tom Jones, Manic Street Preachers, Sparklehorse ja nüüd hiljuti ka Danger Mouse.
The Cardigans andis välja 6 albumit, millest ilmselt tuntuim on Gran Turismo hittidega "Erase/Rewind" ja "My Favourite Game". Hetkel on bänd puhkusel.
See lugu on nende viimaselt, 2005 ilmunud albumilt Super Extra Gravity. Minu arvates on Nina Perssoni näol tegemist kõige kaunima naislauljaga üldse (äkki ma pole neid väga palju näinud/vaadanud, aga nii on).

The Cardigans - I Need Some Fine Wine and You, You Need to be Nicer

Helium

Helium on viimase nädala jooksul endale saanud 70% ajast, mil ma üldse muusikat kuulan. Mida rohekm ma kuulan, seda rohkem mind paneb imestama, et nad pole kunagi eriti kuulsaks saanud. Seda rohkem ma mõtlen, kui alahinnatud nad on.
Tegemist on siis üheksakümnendate keskel tegutsenud USA-st pärit indibändiga. Ütleksin isegi, et selline ilus müramuusika (noise pop). Nad andsid välja kaks albumit, millest esimene oli väga lahe, teine lihtsalt hea. Esimene oli hea, sest nende esimene lauljanna Mary Lou Lord, kes praegu on küll pigem kantri- ja folkartist. Esimese albumi lood olid väga lahedad ja väga omanäolised. Teine album läks natukene popimaks ja igavamaks.
"Superball" on laul esimeselt albumilt, mis küll singlistaatust ei saavutanud kuid see on üks väheseid lugusid, mis endale video sai. Ta on selline rahulik ja uinutav, samas päris toores sürr ja kummaline. Sellegipoolest üks raadiosõbralikemaid lugusid sellelt albumilt.
Soovitan kuulata, kui sulle meeldib The Flaming Lips varasem looming, Yo La Tengo, mingid eelnevad lo-fi ja noise bändid, kes ma siia blogisse olen pannud ...

Helium - Superball

Editors

Kas Joy Division elab ja on endale mingi üliägeda sündivenna saanud? Kahjuks või õnneks ei ole nii. Kui oleks, siis meil äkki ei oleks Editorsi.
Nagu ka Joy Division on kutid pärit Inglismaalt ja ega muusikagi väga palju erinev ei ole. Kohati kõlab natuke R.E.M.-likult ja natuke igasuguste teiste asjade moodi ka, kuid neil on väga selge omanäolisus.
"Papillon" on nende kolmandalt ja seni viimaselt kauamängivalt pealkirjaga In This Light and on This Evening. Seda "Papilloni" mängitakse raadiotes üsna palju, kuid kui meeldib, siis kuula ka ülejäänud albumit ja ka varasemat loomingut. Kuskil aasta pärast või suts hiljem peaks neilt ka uut materjali tulema ...
Sobib kõigile poistele ja tüdrukutele vanuses 9-84 eluaastat. Eriti meelt mööda kergemat sorti indipungi asutajatele.

Editors - Papillon

Gorillaz

Tänavu möödub täpselt kümme aastat ansambli Gorillaz omanimelisest esikalbumist. Eks iga vähegi raadiot kuulav inimene tunneb neid lugude "Clint Eastwood", "Feel Good Inc", "Stylo" või äkki isegi kõige uuemalt albumilt pärit "Revolvong Doors" järgi.
Nende järgi ilmselt kõik teavad, et Gorillaz on selline ilus elektrooniline muusika, kus aeg-ajalt mingi vend räpib ka. Siia blogisse postitasin ma aasta tagasi nende Plastic Beach albumilt ühe loo ja nimetasin tolle albumi 2010 suve soundtrackiks (mida see ka oli).
Paljud aga ei tea, et Gorillaz pidi tegelikult olema eksperimentaalne trip-hop punt. Esimene EP, mis ilmus aasta enne albumit oli eksperimentaalne trip-hop. Okei, nende esimene album ka enam vähem. Kuid siis nad leidsid mingi teise oma nišši. Ajasid oma muusika elektroonilisemaks, laivid muutusid visuaalselt võimsamateks, kasutasid huvitavamaid produtsente jne. Kokku tuli hästi lahe ja raadiosõbralik mõnus asi. Elektrooniline alternatiiv-hip-hop?
"Man Research" on lugu esimeselt albumilt ja tõestab, et nad olid kunagi trip-hopile täitsa lähedal. Äkki on ta ka kellegile hea hommikulugu ärkamiseks ...

Gorillaz - Man Research

Jane's Addiction

Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses levis üle maailma selline huvitav nähtus nagu alternatiivrokk. Neid bände tekkis, ma kujutan ette sadu. Kõik sellised asjad nagu Porno for Pyros, Deconstruction, varajane Red Hot Chili Peppers, mingi periood Soundgardenil, Dink jnejne. Nende seas ka Jane's Addiction, mis paljude lahkuminemiste ja kokkutulemiste järel nüd jälle tegutseb.
Kui selle bändi diskograafia läbi kuulata, siis saab vist täieliku ülevaate tolle aja nägemusest alternatiivrokist. See oli ääretult ühesugune, aga üldse mitte halb. Jane's addiction oli üks nii-öelda eeskujubände. Sealt mängivad ja käisid läbi ikka väga kõvade bändide pillimehed: RHCP-st ja Guns N'Roses-st altes Shinedowni ja Garbage-ni välja.
Lühidalt: saa tuttavaks populaarsuselt kolmanda muusikastiiliga tol perioodil (pärast grunget ja eurodance).
Rõõmus rokk.

Jane's Addiction -- Been Caught Stealing